Vastavalt kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile on Eesti kohustatud aru andma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja sidumisest maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) ja KP LULUCF valdkondades. Heitkogused ja sidumine tuleb hinnata kõigi süsinikuvoogude, sealhulgas ka puistu varises ja mullas akumuleeruva süsiniku osas.
Siintoodud projektide eesmärgiks on olnud laiaulatuslike süstemaatiliselt kavandatud uuringute tegemine, et laiendada riigispetsiifiliste andmete kogumist metsa süsinikuvoogude komponentide osas. Nende projektide täitmise tulemusena saadi väärtuslikke andmeid metsavarise voogude süsinikuvaru kohta erinevates metsaökosüsteemides, mille baasil oli võimalik asuda välja töötama Eesti metsade aastast puistuvarise voogu kirjeldavat dünaamilist mudelit.
Lisaks puistu peenvarise voogude uuringutele toimusid ka detailsed uuringud metsamulla süsinikuvoogude osas, mis on ühtlasi ka sisendiks mullasüsiniku muudu uuringutele Eesti erinevates metsaökosüsteemides. Metsaökosüsteemide süsinikuvood ja süsinikuvoogude muutudes on olulisel kohal ka säästva metsanduse indikaatoritena.
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks metsamulla süsinikuvaru aastase muudu osas.pdf (2020)
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks metsavarise ja -mulla osas.pdf (2018)
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks metsavarise osas.pdf (2016)
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris.pdf (2013)
Et luua Eesti tingimustesse sobivad regionaalsed metsapuude biomassi mudelid peamiste puuliikide kohta, algatati 2017. aastal projekt „Eesti puistute biomassi mudelite väljatöötamine“, mille sai täitmiseks Eesti Maaülikool (EMÜ). Mudelite väljatöötamiseks vajalikud väli- ja labortööd, samuti mudelite koostamine viidi läbi EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolis professor Veiko Uri juhtimisel.
Uuringu eesmärgiks oli välja töötada Eesti tingimustesse sobivad mudelid maapealse ja maa-aluse biomassi, samuti selle erinevate komponentide (tüvi, oksad okkad, lehed juured jne) arvutamiseks hariliku männi (Pinus sylvestris), hariliku kuuse (Picea abies) ja kase (Betula sp.) kohta. Koostatud originaalmudelite põhjal on võimalik saada täpsem riigispetsiifiline hinnang riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri jaoks, samuti võimaldavad regionaalsed biomassi mudelid hinnata kogu Eesti metsaressurssi paremini.